Olgu tegu mõne elumuutva haiguse, trauma või väärarenguga, kusepõie täieliku eemaldamise järel nahapinnale toodud tehislik peensoolest rajatud avaus ehk urostoom annab patsiendile võimaluse elada ka edaspidi võimalikult täisväärtuslikku elu.
Ida-Tallinna Keskhaigla uroloog Toomas Tamm kinnitab, et urostoomi vajavate patsientide seas on kaasasündinud väärarengu põhjusega lapsi haruharva. Pigem on patsiendiks keskeakünnise ületanud täiskasvanu, kel kusepõit oluliselt kahjustavate haiguste tõttu vajadus põis eemaldada – kõige sagedamini kusepõie vähi puhul.
Vajadus urostoomi järele on erinev
Täiskasvanutel võib vajadus urostoomi järele tekkida mitmetel põhjustel: olgu selleks vaagnapõletik, mille puhul põis kaotab oma funktsiooni, erinevad halva- ja healoomulised haigused – põie- või mõne muu organi vähk, neuroloogilised haigused – kuseteede närvivarustuse häired või kuseteede muutused, põletikulised protsessid. Samuti võib kusepõies toimuvaid muutusi põhjustada kiiritusravi.
„Enim on urostoomi järele vajadus vähihaigetel – nende jaoks on tegemist elupäästva operatsiooniga, mille puhul eemaldatakse põis ja istutatakse kusejuhad peensoolde ning peensoole ots tuuakse kõhupinnale,“ selgitab dr Tamm.
Patsiendi jaoks tähendab see seda, et edaspidi uriini kogumist ei toimu, vaid see eritub pidevalt ning kogutakse kõhul kantavasse stoomikotti.
On ka neid, kelle puhul eelistatakse stoomi paigaldamise asemel lahendusena soolest tehtud asenduspõit. „Samas oleme täheldanud, et operatsioonist 6 kuu möödudes on stoomipatsientidel parem elukvaliteet,“ selgitab dr Tamm, lisades, et põieasendusoperatsiooni puhul esineb tihti patsientidel uriini lekkimist või asenduspõis ei suuda iseeneslikult tühjeneda ja vajab pidevat kateteriseerimist. Samas võivad stoomipatsiendid, kes leidnud endale sobivad hooldustooted ja -kotid, tunda end kindlalt. Tegemist on hermeetiliselt nahale kleebitavate kottidega, millest väljapoole ei jõua ebameeldivat lõhna ning kott ei leki,“ kinnitab uroloog.
Stoomiõde – patsiendi tugisammas enne ja pärast operatsiooni
Ida-Tallinna Keskhaiglas tegeleb urostoomi vajavate patsientidega nii enne kui pärast operatsiooni stoomiõde Natalja Bubnova. „Võimalusel püüan omalt poolt toetada ning jagada patsientidele ja nende lähedastele vajalikku informatsiooni juba enne operatsiooni – et oleks lihtsam harjuda,“ selgitab ta, lisades, et eelkõige muretsetakse, mida stoomihooldus endaga kaasa toob, kuidas sellega kõige hõlpsamini hakkama saada ning milliseid kitsendusi toob kaasa tulevane elu stoomiga.
„Võin öelda, et tihti on patsiendid ning nende lähedased nii ähmi täis, et see, mida arst on eelnevalt vastuvõtul rääkinud, on juba meelest läinud,“ tõdeb stoomiõde, et kordamine ei ole kunagi liiast.
„Patsiendid on muidugi erinevad. Ühed on need, kes juba aegsasti uurivad ise internetti ning erinevaid infomaterjale kasutades, mis see stoom on – nemad oskavad ka küsida ning on juba esmase ehmatuse, sest elu stoomiga on suur muutus, kodus üle elanud. Samas on ka neid, kes viimase hetkeni teemat endast eemale lükkavad, eelistades, et meedikud suhtleksid ning selgitaksid olukorda hoopis lähedastele,“ tõdeb stoomiõde.
Ükski mure ei ole liiga suur või väike
Bubnova sõnul on patsiendi jaoks kindlasti mure number üks tema jaoks sobivate stoomihooldustoodete leidmine. „Oluline on leida stoomiga sobituvad kotid, mis ei leki, hooldusvahendid, mis nahka ei ärrita ning osata igapäevaselt arvestada oma käikude ning tegemistega,“ selgitab stoomiõde, lisades, et tihti usaldatakse alguses meediku valikut. Seetõttu pole ime, et just stoomiõde teeb patsiendile esmase toodete tellimuse. Valik tehakse arvestades stoomi suurust, kõrgust, kuju ning seda, kus stoom kõhu eespinnal asub.
Hirmu tekitab ka haiglast kojuminek – kodus hakkama saamine. „Haiglas hoitakse muidu füüsiliselt tervet patsienti pärast stoomi operatsiooni 3–7 päeva. See tähendab seda, et stoom ei ole veel täielikult paranenud, muutuda võib selle kuju, suurus, naha ühtlus. Patsiendid kaotavad haiglas viibides kaalu, haruldased ei ole stoomioperatsiooni järgselt seedimisprobleemid, läheb tarvis valuvaigisteid. See kõik mõjutab organismi ning ühtlasi stoomi,“ selgitab Bubnova.
Enim on urostoomi järele vajadus vähihaigetel – nende jaoks on tegemist elupäästva operatsiooniga, mille puhul eemaldatakse põis ja istutatakse kusejuhad peensoolde ning peensoole ots tuuakse kõhupinnale.
„Mis peamine – olen alati patsientide jaoks olemas! Inimesed on erinevad ning tekkivaid hirme ei tasu eitada. Teen omalt poolt kõik, et muresid vähendada ja selgitada – olgu tegu siis toitumisalase info, sobivate hooldustoodete või stoomikoti vahetamisega,“ lisab stoomiõde. Tema sõnul on äärmiselt oluline hea koostöö patsiendi-meedikute- sugulaste vahel. Kui sugulased on aktiivsed ning samuti huvitatud teadmistest urostoomi hoolduses, on ka usaldust ja lootust rohkem.
Õiged valikud tagavad hea elukvaliteedi
Kindlasti paneb stoomiõde patsientidele südamele, et stoomikotti tuleks vahetada regulaarselt. See hoiab ära lekkimisohu, ühtlasi vähendab nahakahjustuste tekkimise võimalusi ning tuleb lõppkokkuvõttes ka odavam võrreldes hilisemate nahaprobleemide likvideerimisega.
Tühjendada tuleks stoomikotti alati õigeaegselt – kui see on täitunud 1/3 ulatuses. Selleks, et stoom ning selle ümbruse nahk püsiksid terved, tuleb vahetada kotti iga 2–3 päeva tagant, aga kui kott lekib, siis tuleb vahetada kohe. „Plaanilise kotivahetuse võiks planeerida hommikusse, ühildada pesuga ning lasta stoomil värske õhu käes seejärel hingata võimalusel kuni pool tundi. See aitab nahal kuivada, taastuda ning puhata,“ selgitab ta.
Üle tasub vaadata ka oma vedeliku tarbimine – igapäevaselt tuleks juua piisavalt, st 1,5 liitrit vedelikku. Vähema vedeliku tarbimise korral on uriin kontsentreeritud, tekitab rohkem nahaärritust ning võib tekkida kuseteede põletik.
Loomulikult tuleb elus ikka ette probleeme – stoomiõe vastuvõtule pöördutakse nahaärrituse, põletiku, stoomi veritsemisega.
Kindlasti on vaja pöörduda arsti vastuvõtule, kui täheldatakse, et stoom on muutunud värvuselt mustaks. Tegemist on olukorraga, kus mingil põhjusel on katkenud stoomi verevarustus. Samuti puhul, kui diurees on puudunud 4–6 tunni jooksul – kindlasti tuleks uurida, mis põhjusel uriini ei eritu,“ selgitab stoomiõde.
Mida stoomiõde südamele paneb – mugavus tuleb läbi kogemuse. „Olgu tegu pikema või lühema reisiga (või visiidiga arstile või haiglasse) – soovitan alati kaasa pakkida piisav hulk stoomikotte ning muid hooldusvahendeid. Neid on mugav pakkida haiglas lõikusjärgselt antavasse stardikotti. Sel juhul jäävad ära ootamatud olukorrad, kus võiks end ebamugavalt tunda ning südamerahu on igas olukorras tagatud.“
Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas “Muretu elu” Linus Medicali kliendilehes nr 2.